On viies pühapäev. Ärkasin vihmasabina peale ja sain aru, et täna ei saa matkama minna, seega kirjutan hoopis ühe postituse. Viimati kõnelsin, et kujundasin Decoro-s korterit. Seda tegin ma tõesti üpris kaua, täpsemini 16. oktoobrini, mil ma oma tööd ühele tädidest (ma ei ole siiani aru saanud, mis tädi nimi on) esitlesin. Mulle jäi mulje, et talle meeldis. Samas, olin ka usinalt mitu nädalat katalooge lapanud, et just sellised elemendid leida, mis natukenegi põhjamaalase esteetikaga kokku läheksid. Muidugi tuleks veidi vahele rääkida ka ilmast. Terve eelmine nädal EI sadanud VIHMA! See oli üks veider periood tegelikult, kuna nagu ma mainisin, siis on meie korter väga külm, ca 18 kraadi celsiuse järgi, aga kui eelmine nädal välja minna, oli väljas kohati 23 kraadi, mistõttu oleksin veetnud pigem aega õues kui külmas korteris.
Vahest on lausa nõnda külma, et peab kinnastega toas olema
Decoro-s veetsin viimase nädala vägagi produktiivselt. Esmaspäeva alustasin jõuluteemalise vaatekana planeerimisega, mispärast veetsin teise osa päevast vaateakent eelmistest dekoratsioonidest puhastamas. Et aken ripakile ei jääks, lõin kiiresti asendusakna, et ka õhtupimeduses keegi poeaknast sisse vaataks.
Teisipäeval hakkasin kohe hommikul redeli otsas turnima, et jõulutulede jaoks konksud lakke kruvida. Kuna neil polnud poes selliseid tulesid nagu ma oleksin soovinud, meisterdasin pikast tuledejadast nipukatega eripikkustega langevad tuled.
Kleit ei olnud võib-olla parim kostüümivalik redelil ronimiseks
Pärast seda lõpetasin mannekeenkuuse, mis minu arvates on natukene liiga otse pinterestist kopeeritud, kuid see oli tädide kindel soov ja ega ta ju otseselt kole ei ole ning täidab kenast oma eesmärki-tõmmata masside tähelepanu tänaval.
Seejärel pakkisime vanad kasutuseta kastid pakkepaberisse ning moodustasin neist justkui eritasandilised toote eksponeerimisalused. Kokkuvõtteks sai päris tore aken.
Kahjuks siis, kui mina akent pildistama jõudsin, oli pool akna valgustusest kustunud
ja miskipärast tahavad hispaanlased ka oma poeaknad maksimumine täis toppida.
Kolmapäeval olid tädi ja Rosa jõudnud järeldusele, et nad sooviksid ka oma teisele, pikemale aknale, selliseid tulesid, mistõttu veetsin terve kolmapäeva hommiku kõrgel-kõrgel redeli otsas. Lõunapausil me ei söönud, vaid toimetasime mõned pakid kliendile, kes ise pidi teises kohas tööl olema, ja lõpetasime päeva varakult. Eelviimasel päeval anti mulle ülesanne pakkuda välja kujunduslahendus ühele baarile, mis töötab nii päevavalguses kui ka õhtupimeduses ning mille kliendid on vanuses 25-70. Väga keeruline ülesanne, milleks oli kahjuks natuke vähe aega, mistõttu ei jäänud ma reedel projekti esitlemisega sugugi rahule. Kuid pärast esitlust oligi aeg hüvasti jätta. Adios Decoro Con Mucho Gusto ja hola ZAWP!
Vasakul on Rosa ja nüüd tean ka, et ''tädi'' on tegelikult Nerea. See viimane paremalt pole oluline!